Täna, 26 aprill, käisime Benidormis Terra Mitica lõbustuspargis. Mis seal muud öelda, kui et lõbus oli! Kui ma vaid poleks ühe atraktsiooni peal, mis nii järsult liigutas, oma seljale haiget teinud. Peale seda ei julgenudki kahjuks muude hulludega sõitma minna...
Lõpuks Joshuad oodates, kui ta oma viimaseid lõbusõite tegi, nägin madalal taeva kohal pääsukesi hullumas-tiirutamas ja mainisin ka Mariale, et looodetavasti tuleb nüüd tormi ja vihma. Ilmselgelt ei arvanud ma, et see tõeks saada võib, sest tagasisõit nägi välja kiirteel 10km/h sõitmisega, sest autoderivi oli niii pikk ning läbi ulmelise paduka ei olnud võimalik kahte meetritki autost välja näha! Sellist välku lõi ja padukat sadas, et ma hirmsassti nautisin:)
Viimane kord, kui ma blogisse kirjutasin, oli enne isale Torremolinosesse külla minekut. Ilmselt saab minu kirjutamise sageduse järgi määrata kui huvitav ning tore mul siin olnud on. Miskipärast on nii, et mida rõõmsam ja õnnelikum olla, seda rohkem on tuju blogi kirjutada! Viimane post on kirjutatud märtsi lõpus, millest on hetkel möödas peaaegu kuu...tähendab, et aeg on möödunud hirmus aeglaselt ning pigem nutuselt, kui rõõmsalt. Mitte, et ma nüüd koguaeg õnnetu oleksin, lihtsalt neid igatsus-hetki on sattunud olema rohkem, kui rõõmsaid.
Puhkus isa juures möödus väga mõnusalt! Kuigi vastupidiselt ootustele-lootustele terve puhkuse aja aias basseini ääres päikest nautida möödus hoopiski enamus ajast toas vihma ja pilvi nautides. Muidugi sai ka nende 15-kraadi ja täiesti halli taevaga mitmeid kordi päevitada üritatud, hiljem imestades kui palju päikest ma nahale sain! Hetkese seisuga igapäevaselt rõdul pool tundi 25-kraadiga päikest nahale püüdes tulen eestisse päris neegrina:))
Puhkusel olles jõudsin otsusele osta omale päris käekell, mis üle 5 euro maksaks, ja seda ka kandma hakata. Siiani olen suurepäraselt hakkama saanud, sest varasemalt pole ma suutnud kellasi üle tunni aja käel kanda nende hirmsa ebamugavuse tõttu.. Kuigi kui kella vaja teada on, satub miskipärast esimesena kätte mobla, mitte ei lähe pilk kellale:D
Samuti näginme ühel tavalisel jalutuskäigul Torremolinose rannas ulmesuuri laineid! Ma arvan, et pole suuremaid varem näinud:) Ning kui merevesi ühe ööga 40-50m võrra tõusnud oli ning peaaegu kõnniteeni ulatus, naljatasin isale, et kui nii edasi läheb siis peavad nad varsti kolima hakkama(nad elavad u pool km merest) :D
Arvatavasti nüüd võin ka avalikult rääkida oma otsusest projekt varem lõpetada. Sellest mõelnud olen ma vaikselt juba selle aasta algusest ning põhjuseid on palju. Miks ma nii otsustasin ning kuidas projekti lõpetamisest rääkimine minu mentori ja supervisoriga läks, ma siia avalikku blogisse kirja panema ei hakka. Ütleksin siiski, et minu soov oli üks kuu varem koju tulla (ehk juuni alguses), kuid hetkese seisuga ei tea, kas ma siin niigi kaua olen. Mitte et mulle siin olla ei meeldiks, lihtsalt tahtmine sel ajal Eestis olla on suurem kui siin, on minu jaoks piisav.
Aga toredatest asjadest ka! Ilm on siin suurepärane, trenni saab veidi paljugi tehtud ning oma kehaga rahulolu teeb eriti õnnelikuks, ning eestis to-do ja to-try list kasvab iga hetkega. Sellesse kuuluvad väiksed ja lihtsad asjad, esimeseks kindlasti oma pere nägemine ja täpselt igaühe armastusest katki kallistamine! Ka sügisel seenele minek ning ise toas roheliste maitsetaimede kasvatamine. Ilmselgelt on to-try listis hirmus palju asju. Miks mitte need parimad ette lugeda? Somersby siider, partypack krõpsud, heeringavõiku musta leivaga, värska vesi, emme ajukartulid ja -liha, laulasmaa marjad, mummu kartulisalat, ploomimahl, kananagitsad, šampinjonid sinihallitusjuustuga, šašlõkk ja palju muuud head! Mitte et ma neid varem proovinud poleks, eksole :D samuti ootan ma kui saan oma ukulele rihma meisterdada, verd annetada, omale uut nabaneeti meisterdada, läppari garantiisse viia (mitte et ma oma lambist vilkuvat ekraadi praegu hirmsasti naudiks), national geographikut osta ja jaapani piltmõistatusi e griddlerseid rannas lahendada. Siia to-do listi kuulub üldiselt hästi palju meisterdamist, milleks mul siin väga võimalust pole olnud.
Igaljuhul, loodetavasti läheb hästi ning saan siit soovitud ajal tagasi tuldud. Annan teile kindlasti teada:)
Oeh, rõõm on näha, et selle blogipostituse meisterdamine tuli lihtsamalt kui aimasin. Olen rahul!
Kallid-musid-paid teile sinna Eestisse!!!
Silvia
 |
| Tagasiteel Malagast Elchesse |
 |
| Elche palmipark |
 |
| Terra Mitica lõbustuspargis Koos Joshua ja Mariaga! |
 |
| One happy boy:) |
