Silvia Volmar: Teine post Hispaaniast! Mõtted ja tunded peale esimesi päevi ning palju pilte!:)

5.okt kell 1 öösel

Ohhh. Ma olen jälle nii kohutavalt väsinud. Ja mu pea valutab pea iga õhtu ning ka selg on hirmus väsinud ja annab ennast tunda. Vahepeal tahaks lihtsalt olla ja mittemidagi teha. Päevade jooksul on siiani olnud vaid mõni veerandtunnine paus, kus me midagi ei tee. Kas käime poes vajalikke asju ostmas või koristame või lähme sinna ja tänna.

Täna oli esimene kord, kus ma omapäi ringi käisin. Otsustasin omale ratta osta, millele väikeste juppide(jalg, kell, lukk, porilaud jne) juurdepanemine võttis 4 tundi. Koos jutustamisega muidugi :D Ja suure kaubanduskeskuse, kust ratast osta, leidsin üles tänu esimesele bussile astudes, kus me samuti bussijuhiga juttu ajasime. Sai räägitud mis ma siin teen ja kaua ma siin elan, pool juttu oli hispaania ja pool inglise keeles, ning paar sõna rääkis ka vene keeles, kuigi ma talle kindlalt mainis, et ma vene keelt ei jaga:D Ning sain ka teada, et ta naine oli pärit Ukrainast ja et ta ei jaga absull, mis see Eesti on või kus see asub:D Ehk siis pool päeva kulus lihtsalt lobisemisele.

Jeee I bought a bike!!!

AAA ja ma käisin esimest korda elus Primarkis. Ja ei ostnud midagi. Aga on plaanis:D Seal oli niiiiipalju inimesi ja kõik asjad olid hirmus segamini, et midagi vajalikku sealt ilmselt kiiresti üles ei leiaks.

My first time in Primark! And I didn't buy anything:D

Hommikul sai ka esimeses hispaania keele tunnis käidud, kus õpetaja mitteühtegi sõna inglise keelt ei rääkinud. Pooled ei saanud üldse midagi aru mis ta rääkis, ka mina mitte:D Iga väikse aja tagant küsis ta ’’entiendes?’’ (kas saad aru?) ning üks poiss noogutas ka selliste küsimuste peale nagu ’’kas sa oled norrast pärit’’ ja’’kas sa elad HETKEL ka Norras’’. See oli see õpetaja test arusaamaks, et me ei saa midagi aru:D Aeglasemalt ta ikkagi peale seda ei rääkinud...

The university, where we had our first spanish lesson

Ja nüüd ma täiesti mõistan neid välismaallasi, kes lähevad aastaks Eestisse ja keelt ära ei õpi. Sest kõik räägivad inglise keelt. Ka täna oli mul värin sees kui hispaania keeles midagi poemüüalt või kelleltki teiselt küsima pidin, kuid mul polnud lihtsalt muud valikut, sest väga harva saab keegi inglise keelest aru. Tänu sellele, et siin vähe inglise keelt räägitakse, on kindlasti lihtsam hispaania keel selgeks saada:)

Eelmise kahe päeva jooksul sai linnale jala väike tiir peale tehtud ning ka köögis suurpuhastus. Enam ei kleebigi kõik kohad!! Ning käisime Jose (mentori) kontoris, kus ta rääkis kuidas Ayuntamento de Elche (City council/linnavolikogu-organisatsioon, kus töötama hakkame) Youth department jagatud on. Seal on media/communication, sexuality, sports, youth, radio ja vist midagi veel. Enamus meist hakkavad töötama noortega ja teiste tulevaste vabatahtlikega või spordiga. Ning lisaks peame tegema iga nädala esmaspäeval tunniajase raadioprogrammi. Hispaania keeles(?!) See saab küll lõbus olema:D Sest ainult 2 meist räägivad natuke hispaania keelt ja saavad hästi aru, ning ülejäänud saavad veidike aru või ei jaga mittemiskit.:D

Siin on päris raske hakkama saada väikse sõnavaraga. Näiteks küsisin täna müüjalt ’’Esto pollo bueno’’ e ’’kas see kana on hea’’,(don’t judge, ma ei ole hispaania keeles pro ning teen isegi kõige väiksemate asjadega vigu:D kuid vähemalt ma proovin) ning ootasin vastust kas ei või jah, kuid tegelik vastus oli ilmatu pikk lobisemine, millest ma sõnagi aru ei saanud:D

Tänu tänasele üksi ringi uudistamisele olen ma eesootava aja pärast veel rohkem excited:) See veidikenegi hispaania keele kasutamine (vabatahtlikega räägime vaid inglise keeles) ja sellest aru saamine ning kõikidega lobisemine tegi täna lihtsalt tuju heaks. Siiani oleme lihtsalt 8kesi kõike koos teinud ja ainult päevast päeva ninapidi koos olnud, kuid on aeg vaikselt ise ringi uudistama hakata! See on lihtsalt nii äge:)

Seda postitust alustades kirjutasin esimese lõigu lõppu ’’Kui ma olen väsinud ja kuskilt valutab siis mul on natuke paha tuju, ja paha tuju tekitab ka see, et ma oleks saanud umbes 30-40 euri rattavidinate peale kokku hoida, sest tegelikult polnud mul neid hirmsasti vaja..’’, kuid nüüd, kui ma kirjutades kõikidele headele asjadele mõtlesin, siis ununes see paha tuju ära:)

Ning samuti on mulle vaikselt kohale jõudmas see, et vetsupaber ei ilmu vetsu iseenesest, sööki-jooki igapäevaselt tassida on krdi raske(ja kallis, kuigi siin söök (va liha) on odavam kui Eestis) ning prügikotid täituvad ilmatu kiirusega!:D

5.okt kell 18, pühapäev

Eilse õhtu aina paremaks muutuv tuju läks nulli siis, kui mu läpakas tühjaks sai. Nimelt polnud ma kordagi seda siinolles veel laadinud, sest kasutasin seda vähe ning ainult blogi kirjutamiseks. Teadsin, et see on mul siiani carry-on kohvris kuid sinna vaadates ei olnud seda seal. Otsisin absoluutselt igalt poolt kuid üles ma seda ei leidnud. No mida kuradit, võtsin ju selle kaasa! Ning siis tuli meelde mu esimene lend Tallinnast Brüsselisse, kus ma oma carry-on kohvri ära pidin andma, sest see poleks peakohal olevatesse sahtlitesse mahtunud. Öeldi mulle, et läpaka olemasolul see endaga kaasa võtta, sest suuremad käsipagasid viiakse kusagile mujale. Võtsin endaga kaasa küll oma läpaka, kuid laadija kaasa võtmine ei tulnud pähegi. Kas see on reaalne, et keegi tÖÖtajatest pätsas selle mu kohvrist??? Sest muud varianti siin nagu pole. Hetkel kirjutangi blogi oma korterikaaslase Kasia arvutist, kust iga õäÖü peab eraldi wordist üles otsima...

Ja just SEKUND tagasi helistas mu emps ja ütles, et mu laadija on kodus ning ta paneb selle homme posti (loodetavasti koos mesikäpa sokolaadiga:))

No täitsa hirmus, sest ma nägin isegi unenägusi sellest, kus ma kellelegi rääkisin, et mu laadija ära varastati...Ma olin NIII kindel, et ma ei unustanud midagi maha.

Nagu eelmises postituses mainitud, oli täna international lõuna. Ning see siis peaks tähendama palju erinevaid toite eri maade kultuuridest. Aga väike nali peitub selles, et pea iga sÖÖk, mida keegi valmistas, sisaldas suuremas osas kartulit :D Valikus oli kartulipuder segatud toorjuustuga, praetud kartulid, kartulipuder, kartulipannkoogid, üks riisiroog, munapuder ja mingi segu võiku peale. Ning international lunch muutus koheselt potato festivaliks, nagu me seda kutsusime:D

The international lunch took place in our apartment. And this is Laura:)

Not so international ''Potato festival'' :D

Let me introduce you: Joshua, Miri and Nina from Germani, Laura from Rumenia, Phil from Austria, our mentor Jose from Spain, Nicolai from Norway and Kasia from Poland! :)

Üks väike unistus on mu ka. Niii hirmsasti tahaks Andorrasse minna ning vahepeal peatuda ja couchsurfida mõni päev Barceonas!!! Kui keegi tahab mulle sünnipäeva puhul pangakontole kingituse jätta selle reisi või millegi muu jaoks, siis jätan oma kontonumbri potituse lõppu!

Homme läheme Jose kontorisse, et tegeleda lennupiletitega ning eeseisva raadio’show’ga, ohh:D Ning neljapäeval on Bank Holiday, mistõttu on ka reede vaba ja meie nädalavahetus kujuneb nelja päevaseks! Loodetavasti jõuab siis ka esimest korda randa:)

Kui teil mulle küsimusi on siis vastan heameelega!

Nüüd kirjutan veidi lühem kokkuvõtte inglise keeles:) (ärge isegi proovige mu vigu parandada, see võtaks liiga kaua aega:D)

Living here has been awesome! Ok, I thought that the charger of my laptop got stolen by the airline crew but i’m just a little stupid and actually forgot it at home...And I regret buying the little things for my bicycle (like the bell, km counter etc) cause I realised that I don’t really need these.

In the last few days we did the big cleaning in the kitchen, cause everything was sticky, we walked through the city, we had our first spanish lesson, where only half of us understood what the teacher was talking about and also I bought a bike, as I said before. And right now there are no people outside because of the siesta so if my back didn’t hurt a little, I’d go biking...

Yesterday was the first day when I went to discover the city on my own. I wanted to buy a bike and I had to take a bus to go to the big shopping center. Only the busdrive was so awesome because of the busdriver, who I talked to in spanish and english (I’d call it Espaňonglish). So now I know that his wife is from Ukraine and he doesn’t know anything about Estonia:D And also buying the bike took for 4 hours, of course with a lot of talking:)

Today we had an international lunch, but it was more like a ’’potato festival’’, cause almost every food contained potatos:D

And I have a little dream. I really want to go to Andorra and also stay in Barcelona for few days! So if you feel like you want to make me a birthday present by donating money for my travel to Barcelona-Andorra or for something else, I will leave my account number down below!

The church Santa Maria Basilica